Tenofovir alafenamide - mis see on ja kuidas seda kasutatakse?
Mis on tenofovir alafenamide ja kuidas see toimib?
Tenofovir alafenamide on eelravim - see tähendab, et ravim ise ei ole veel aktiivne. Alles kehas, sihtrakus, muundub see toimeaineks tenofovir. Selline lähenemine võimaldab kasutada väiksemat annust ning vähendab ravimi kontsentratsiooni vereringes, suunates toimeaine täpsemalt sinna, kus viirus paljuneb.
TAF blokeerib ensüümi nimega pöördtranskriptaas, mida nii HIV kui ka hepatiit B viirus vajavad oma geneetilise materjali kopeerimiseks. Ilma selle ensüümita ei suuda viirus rakus paljuneda. TAF ei hävita viirust täielikult ega ravi infektsiooni välja, kuid hoiab viiruse hulga veres madalal, leevendades immuunsüsteemi koormust ja vähendades tüsistuste riski.
TAF ei ravi HIV-infektsiooni ega B-hepatiiti välja. Ravimite võtmist ei tohi omavoliliselt katkestada, kuna see võib põhjustada viiruse taaspaljunemist ja haiguse ägenemist.
Näidustused: milliste haiguste raviks kasutatakse?
TAF-il on kaks peamist kasutusala, mis on regulatoorsete asutuste poolt heaks kiidetud.
HIV-1 ravi
TAF-i kasutatakse HIV-1 infektsiooni raviks kombinatsioonis teiste retroviirusevastaste ravimitega. Üksi ei sobi see HIV raviks - kombinatsioonravi on vajalik nii ravitoime tagamiseks kui ka ravimresistentsuse vältimiseks. Euroopa Liidus on lubatud mitu TAF-i sisaldavat kombineeritud preparaati, näiteks koos emtritsitabiiniga. Neid kombinatsioone kasutatakse täiskasvanutel ja vähemalt 12-aastastel noorukitel, kelle kehakaal on vähemalt 35 kg.
Krooniline B-hepatiit
Kaubanimega Vemlidy on TAF heaks kiidetud kroonilise B-hepatiidi raviks täiskasvanutel ja vähemalt 6-aastastel lastel, kelle kehakaal on vähemalt 25 kg. HBV puhul toimib TAF peamiselt maksas, kus viirus paljuneb. Ravi kestus sõltub haiguse kulust ja ravivastusest ning selle määrab arst.
Lisaks kasutatakse TAF-i sisaldavaid kombinatsioone mõnel juhul HIV-eelse profülaktika (PrEP) raames, mille eesmärk on vältida HIV-nakatumist kõrge riskiga isikutel. Selleks on spetsiifilised kriteeriumid ning otsuse teeb tervishoiutöötaja.
Annustamine ja ravimi võtmine
TAF-i võetakse tavaliselt üks kord ööpäevas suukaudselt. Konkreetne annus sõltub kasutatavast preparaadist ja ravitavast haigusest.
- B-hepatiidi raviks iseseisva preparaadina (Vemlidy): tüüpiline annus täiskasvanutel on 25 mg üks kord ööpäevas koos toiduga.
- HIV kombinatsioonravi korral sõltub annus konkreetsest kombineeritud preparaadist - arst või apteeker selgitab täpse annustamisskeemi.
- Lastele määratakse annus vastavalt kehakaalule ja vanusele.
- Tablette tuleks võtta iga päev umbes samal kellaajal, et tagada ühtlane toimeaine tase veres.
- Kui annus jääb vahele, tuleb see võtta esimesel võimalusel - välja arvatud juhul, kui järgmise annuse aeg on juba lähedal. Sel juhul jäetakse vahelejäänud annus vahele ja jätkatakse tavapärase skeemiga.
Annust ei tohi muuta ega ravi katkestada ilma arstiga nõu pidamata. B-hepatiidi puhul võib ravi järsk lõpetamine põhjustada haiguse tõsist ägenemist. Tulemused võivad inimeseti erineda.
Kõrvaltoimed ja ohutusprofiil
Nagu kõigil ravimitel, võib ka TAF-il esineda kõrvaltoimeid. Enamik neist on kerged ja mööduvad, kuid mõned vajavad kohest meditsiinilist tähelepanu. Kõrvaltoimete esinemine ja raskusaste võivad inimeseti oluliselt erineda.
Sagedamini esinevad kõrvaltoimed
- Peavalu
- Kõhuvalu
- Köha
- Iiveldus
- Väsimus
- Seljavalu
Tõsisemad kõrvaltoimed, mis nõuavad kohest pöördumist arsti poole
- Laktatsidoos (piimhappe kogunemine veres): väljendub lihaste valulikkuse, hingamisraskuste, kõhuvalu ja ebatavalise väsimusena.
- Tõsised maksakahjustused: tunnused hõlmavad naha või silmavalgete kollasust, tumedat uriini, iiveldust ja segasust.
- Neeruprobleemid: jalgade turse, uriini koguse vähenemine, segasus.
- Kõhunäärme põletik: tugev kõhuvalu, palavik, oksendamine.
Nende sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult pöörduda tervishoiutöötaja poole. TAF-i kasutamisega võib kaasneda ka mõningane luude tiheduse muutus, kuigi see on väiksem kui varasemate sarnaste ravimite puhul.
Tenofovir alafenamide vs tenofovir disoproxiil fumaraat
Tenofovir disoproxiil fumaraat (TDF) on vanem ravim samast toimeaineklassist. Mõlemad vabastavad kehas sama aktiivse aine - tenofoviiri -, kuid teevad seda eri viisil. TAF on disainitud nii, et toimeaine aktiveerub eelistatult sihtrakus: maksas HBV puhul ja immuunrakkudes HIV puhul. Seetõttu on tenofoviiri kontsentratsioon vereringes madalam.
TAF-i puhul on täheldatud väiksemat mõju neerudele ja luude tihedusele võrreldes TDF-iga. See ei tähenda siiski, et TAF oleks kõigi jaoks automaatselt parem valik - sobivus sõltub patsiendi terviseseisundist, kaasuvate haiguste olemasolust ja muudest ravimitest. Otsuse langetab arst, arvestades kõiki individuaalseid tegureid.
TAF-i annus on väiksem kui TDF-il (nt 25 mg vs 300 mg), kuid see ei tähenda nõrgemat toimet - erinevus tuleneb ravimi farmakoloogilisest profiilist, mitte toime intensiivsusest.
Koostoimed teiste ravimitega ja vastunäidustused
TAF võib koostoimida mitmete teiste ravimitega, mis võivad mõjutada selle kontsentratsiooni veres või suurendada kõrvaltoimete riski. Enne TAF-i alustamist on oluline teavitada arsti ja apteekrit kõigist kasutatavatest ravimitest, toidulisanditest ja taimsete preparaatidest.
- Teatud epilepsiaravimid (nt karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin) võivad vähendada TAF-i toimet.
- Rifampitsiin ja muud tuberkuloosivastased ained võivad samuti mõjutada TAF-i taset veres.
- Mõned HIV-ravimid (nt teatud proteaasi inhibiitorid) võivad TAF-i kontsentratsiooni tõsta.
- Naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad taimsed preparaadid võivad vähendada TAF-i efektiivsust.
TAF-i ei tohi kasutada isikud, kellel on teadaolev ülitundlikkus toimeaine või ravimi abiainete suhtes. Erilist ettevaatust nõuab TAF-i kasutamine neeruhaiguse, maksahaiguse ja raseduse korral. Imetamise ajal ei soovitata TAF-i kasutamist, kuna toimeaine eritub rinnapiima. HIV-positiivsetel emadel soovitatakse üldiselt rinnaga toitmisest loobuda, et vältida viiruse edasikandumist lapsele - selle kohta tuleks nõu pidada arstiga.
Kui teil on HIV ja B-hepatiit samaaegselt, ei tohi kasutada TAF-i üksi HBV raviks - see ei ole piisav HIV kontrolli all hoidmiseks ja võib soodustada ravimresistentsuse teket. Pöörduge oma arsti poole sobiva kombinatsioonravi valimiseks.
- Kas tenofovir alafenamide ravib B-hepatiidi välja?
- Ei. TAF aitab hoida viiruse hulga veres madalal ja vähendab maksakahjustuse riski, kuid kroonilisele B-hepatiidile ei ole praegu teadaolevat ravi, mis selle täielikult kõrvaldaks. Paljud patsiendid vajavad pikaajalist või eluaegset ravi.
- Kui kaua peab tenofovir alafenamide'i võtma?
- Ravi kestus sõltub haigusest ja ravivastusest. B-hepatiidi puhul võib ravi olla pikaajaline, mõnikord eluaegne. HIV ravis on kombinatsioonravi samuti tavaliselt pidev. Ravi katkestamine ilma arstiga nõu pidamata võib põhjustada haiguse ägenemist - eriti B-hepatiidi puhul on järsk lõpetamine potentsiaalselt ohtlik.
- Kas lapsed võivad võtta tenofovir alafenamide'i?
- Jah, teatud tingimustel. B-hepatiidi raviks on TAF (Vemlidy) heaks kiidetud alates 6. eluaastast lastele, kelle kehakaal on vähemalt 25 kg. HIV kombinatsioonravi raames kasutatakse TAF-i sisaldavaid preparaate alates 12. eluaastast ja kehakaalust vähemalt 35 kg. Täpse sobivuse hindab arst.
- Mida teha, kui annus jääb vahele?
- Võtke vahele jäänud annus niipea, kui meelde tuleb. Kui järgmise annuse aeg on aga juba lähedal, jätke vahele jäänud annus vahele ja jätkake tavapärase skeemiga. Ärge võtke kahekordset annust.
- Kas tenofovir alafenamide on sama mis tenofovir disoproxiil fumaraat?
- Mõlemad vabastavad kehas sama aktiivse aine - tenofoviiri -, kuid nende farmakoloogiline profiil erineb. TAF aktiveerub eelistatult sihtrakus, mistõttu on selle annus väiksem ja kontsentratsioon vereringes madalam. See võib tähendada väiksemat mõju neerudele ja luudele, kuid sobivuse otsustab arst individuaalselt, arvestades patsiendi terviseseisundit.
- Kas tenofovir alafenamide'i võib võtta raseduse ajal?
- Raseduse ajal tuleb TAF-i kasutamist kaaluda hoolikalt koos arstiga. Otsus sõltub haiguse tõsidusest, alternatiividest ja individuaalsetest riskidest. Teavitage kindlasti oma arsti, kui olete rase, planeerite rasedust või imetate.